Kohaliku aja järgi 18. päeval võttis Euroopa Ülemkogu vastu kriitiliste toorainete seaduse (CMA), mis on töös olnud ligi aasta. CRMA materjalide loend sisaldab 34 olulist materjali, nagu haruldased muldmetallid, liitium, nikkel, koobalt ja räni, sealhulgas 17 strateegilist materjali.
EL-i nõukogu ütles, et need materjalid on ELi rohelise ülemineku, digitaalse ümberkujundamise ning kaitse- ja kosmosetööstuse jaoks üliolulised. CRMA kehtestab kolm standardit EL-i aastasele toorainetarbimisele: 10% kohalikust kaevandamisest; 40% töödeldud EL-is; 25% taaskasutatud materjalidest.
EL-i sammuga soovitakse vähendada sõltuvust välistarnetest ja parandada tooraine kättesaadavust. Rahvusvahelise äri ja majanduse ülikooli riikliku avamise instituudi teadur ja Prantsuse majandusuuringute keskuse direktor Zhao Yongsheng ütles, et kui võtta näiteks töötlemislüli, võib see hõlmata mõne tööstusahela lüli ülekandmist. EL-i, eriti Saksamaale või Ida-Euroopa riikidesse. Üldiselt tuleb muudatusi, kuid võrreldes USA sarnaste poliitikatega eeldatakse, et EL on suhteliselt nõuetele vastav.
Kohaliku toodangu suurendamine EL märkis seletusdokumendis, et kuna EL loobub fossiilkütustest ja läheb üle puhtale energiasüsteemile, mis nõuab rohkem mineraale, kasvab EL-i nõudlus mitteväärismetallide, akumaterjalide, haruldaste muldmetallide jms järele plahvatuslikult. Rohelise ülemineku saavutamiseks peab EL suurendama akude, päikesepaneelide, püsimagnetite ja muude puhaste tehnoloogiate kohalikku tootmist, mis eeldab vastava nõudluse rahuldamiseks laiaulatuslikku juurdepääsu mitmesugustele toorainetele. Selleks on EL loetlenud 34 peamist materjali, nimelt: alumiinium/boksiit/alumiiniumoksiid, koksisüsi, fosfor, antimon, päevakivi, kerged haruldased muldmetallid, skandium, arseen, fluoriit, magneesium, metalliline räni, raske Spar, gallium, mangaan, strontsium, berüllium, germaanium, looduslik grafiit, tantaal, vismut, hafnium, nioobium, titaanmetall, boor, heelium, plaatinarühma metallid, volfram, koobalt, rasked haruldased muldmetallid, fosfaatkivim, vanaadium, vask ja nikkel.
EL teatas, et enamik tema peamistest toorainetest ostetakse praegu riikidest ja piirkondadest väljaspool ELi. Kuigi EL ei looda kunagi saavutada "isevarustatust", on eesmärk pakkumise mitmekesistamine.
EL tõi ka näite, et praegu toetub EL mõne olulise tooraine puhul ainult ühele riigile. Näiteks Türgi annab 98% ELi booritarnetest ja Lõuna-Aafrika katab 71% ELi plaatinanõudlusest. Hiinast on pärit palju olulisi tooraineid, nagu bariit (45%), vismut (65%), gallium (71%), germaanium (45%), magneesium (97%), looduslik grafiit (40%), skandium ( 67%), volfram (32%), vanaadium (62%), tseerium (85%), lantaan (85%), neodüüm (85%), praseodüüm (85%), samarium (85%), düsproosium (100%) ), erbium (100%), euroopium (100%), gadoliinium (100%), holmium (100%), triitium (100%), terbium (100%), toorium (100%) ja ütrium (100%) kõik pärit Hiinast. Eelkõige annab Hiina 100% ELi rasketest haruldaste muldmetallide elementidest.