+86-592-5803997
Kodu / Uudised / Sisu

May 12, 2017

Külmutusagensi ohud

Osooni kahanemine

1985. aasta veebruaril teatasid Briti Antarktika ekspeditsioonide meeskonna pika juuksed (J.Farman) esimest korda, et kogu Antarktikast ületava osooni kogus on aastatel 1977 kuni oktoobri lõpus septembri lõpuks kiiresti vähenenud, luues "osooni auku" mis jätkus novembris järk-järgult, põhjustades ülemaailmse šoki.

Osoonikihti kahandavaid ühendeid kasutatakse lisaks lumeliikidele ka puhastusvahendi aerosooldioksiidi propellentides, vahustusagensites ja elektroonikakomponentides. Osoonikihi kaotamisel mängivad olulist rolli ka pika eluiga sisaldavad broomiühendid, nagu näiteks Al-haroun (Haion) tulekustutusaine.

Kloor aatomid ja lämmastikoksiid (NO) võivad reageerida osooniga ning toodavad ja kasutavad CFC-d maailmas külmutusagensi tagajärjel

Tema keemiline stabiilsus on hea (näiteks CFC12 atmosfääri elu 102 aastaks) pole troposfääri lagunemine atmosfääri ringluse kaudu stratosfääri osoonikihist lühelaine ultraviolettkiirguse UV-C kiirguse abil, lagunemine CI vabad radikaalid, mis on seotud osooni tarbimisega.

Selle osooni kahandamise eesmärgil peab sellel olema kaks omadust: osooni hapniku keemilised reaktsioonid on seotud selle kloori, broomiga või mõne muu sarnase aatomiga, mis peab olema madalamas atmosfääris (st piisava atmosfääri eluiga) väga stabiilne osoonikiht. Näiteks on HFC-de HCF22 ja HCFC123, kellel kõigil on klooriaatom, võivad tarbida osooni, selle atmosfääri eluiga on vastavalt 12,1 ja 14 ning suhteliselt elav kloor aatom võib laguneda madalamal atmosfääris, osoonikihti jõudmise arv ei ole palju . Seetõttu hävitavad HCFC22 ja HCFC123 osoonimõju palju vähem kui CFC-d.


Saada sõnum